Kristalliseerumise klubi koguneb Tartus KMK-s iga kuu 2. E kell 18.00-21.00 ja Tallinnas kokkuleppeliselt.
Kõik on oodatud, kes huvituvad uue aja energiatest.

Tasakaalustame üksteist ja loome erinevaid vaatenurki.
Tasu: Tartus 1 €. Energiajuhi kooli liikmete juhipraktika.
Lauake katab end Sinu abiga!

Kristalliseerumise klubi sai loodud transformeerunute jaoks, kes tahavad aeg-ajalt omasuguseid kohata ja suhelda, ühiseks teemaks kristalliseerumise valud ja võlud.
Võtame muuhulgas käsile 2010. aastal ilmunud temaatilise raamatu tõlkimise inglise keelest. 2012 maist alates nimetame klubi õpitoaks, sest õpetame ja teeme järjest rohkem praktilisi protseduure.

Kokkusaamiste refereerimiseks peame avalikku päevikut, kust saab lugeda nii arutluse all olnud teemade kui minu isiklike tähelepanekute kohta.

Päevik

Tallinna klubi märtsi alguse kokkutulek toimus Õpetajate Majas ja seejärel Vanalinna Muusikamajas.

Loengu teemaks oli „Uue ja vana aura võrdlus“. Tantsuklubi ja kohvik pakkusid Tuld ja tegevust, nii et kellelgi ei olnud põhjust end kõrvalisena tunda. Uued kohad ja tutvused innustavad end kodust välja ajama, selga sirgu lööma. Maailm pöörleb kogu aeg edasi, kuigi vahel võib olla tunne, et see on tükiks ajaks seisma jäänud. Või vastupidi – ringi möllamise vahelpeal on hea korraks maha istuda ja mõtiskleda, et mis minuga siis õigupoolest toimub.

Mulle jäi kunagi väga hästi meelde ühe soome luuletaja mõte, et inimesed surevad üksindusse. New Yorgis elades kohtasin neid, kes väitsid, et see on üksildaste linn: nii palju inimesi ja nii palju üksikuid, üksildasi. Kuidas siis nii, tekib küsimus. Tegelikult on üksindusel mitmeid olekuid... Seekordses loengus käsitlesime inimese energiat kui tema eluaset. Vanas vikerkaareauras elab inimene justkui ühiselamus: igaüks võib koputada uksele tont teab millal, esitada oma tagasihoidlikud nõudmised kasvõi keset südaööd end sealjuures kübekestki süüdi tundmata, sest ühikas käivadki asjad niimoodi. Nad võivad su toidu ära süüa, riided selga laenata või pidukülalisi kutsuda, ilma et arvestaksid, kuidas sinul parajasti plaanid tehtud on. Vets ja vannituba on ühine koos koristamis- ja sessigraafikuga. Kohale pead ilmuma kindlal ajal ja hoidku alt need, kes julgevad aknast sisse-välja käia või oma kallimaid voodi alla peita. See kontrollimatu mäsu on mõnda aega päris vahva, aga pikapeale tüütab ära nagu iga arenguetapp. Ühisteadvuse suures üksuses leidub nii mõndagi lõbusat, aga ka ülimalt kurnavat.

Indigoauras, ühisteadvuse ülemises kihis toimetab inimene juba justkui heas korter- või ridamajas:  naabrid on vahel harva kuulda-näha, aga sisse nad kutsumata ei saja ja asju-raha ei laena. Oma pesa-erakas võid tunda end palju turvalisemalt ja muud maailma aknast välja vaadates jälgida. Ka parim naaber ei tule küsima, kas teeksid talle sünnipäevaks keeksitordi, kui ta paar korda su prügitünni välja tassib või kas ehk annaksid talle oma päevikut lugeda, sest muud pole parasjagu käepärast. Suhted on selged ja kindla piiri taga. Su uksel on eraldav number ja postkastil nimi – need on kõva sõna.

Uue kristalse auraga elab aga inimene juba nagu omaenese majas. Oma tuba, oma luba: paned asja kindlasse kohta ja ühistu ei liiguta seda teise kohta ega avalda arvamustki, et kuidas ikka veel parem oleks. Sul on oma sissekäik, oma trepimade. Ka vastutus on suurem, kuna ise kütad, ise kopsid katust, ise hooldad roose, ise roogid lume, st ise muretsed kõige eest. Oled üksi omaette või lähed välja ja sõbrustad. Privaatsus ning vabadus on su igapäevased kaaslased, nagu ka eraldatus ja üksindus.
On öeldud, et ainult üksinduses kuuleb inimene Jumalat. Kristallauras oled justkui kogu aeg üksi, ka teiste seltsis olles, mis on väga rahustav tunne. See on hoopis isesugune üksindus, mis ei tohiks kedagi nukraks teha. Ei pea otsima ega ootama suurt vaikusehetke meenutamaks-mäletamaks, kus asuvad su püksid ja traksid. Kõik on kodus kohapeal, igati korras ja lisaks tead sedagi, kus su kodu päriselt siis on.

Veebruari keskel 2012 toimus Tartu Kristalliseerumise klubi. Tallinna klubi lükkus EV aastapäeva pühade tõttu märtsi algusse.

Tartu kokkusaamisel oli teemaks keha ja meele treeningu tähtsus, koos- ja isetreenimise energeetiline erinevus ja regulaarse liigutamise bioloogilised mõjud rakule ja kehale. Vaatlesime põgusalt hapniku omastamise protsesse ja põhjuseid.
Inimene teeb igasuguseid asju siis, kui ta on valmis. Tõuseb siis, kui on valmis ja langeb siis, kui on valmis. Õpib, kui kõrvad kuulevad ja mida silmad näevad. Fookuse muut(u)mine käib teadvuse ja teadlikkuse muutumise juurde. Keha vaatlemine iga nurga alt on igati kohane ka energiatöös, sest see on otseselt seotud keha tunnetamisega.

Vahepealsel ajal juhtus veel selline lugu, et mulle toodi tutvumiseks raamat erootilisest massaažist. See on üldiselt delikaatne teema, sest sensitiivseid inimesi on palju. Laias pildis avalikku lahmimist kohtab igal nurgal, aga inimese peenem/laiem tajumine on hoopis teine kvaliteet. Tundlikkuse tõttu annab inimesi keha kaudu ka kõvasti manipuleerida. Raamatusse oli tegelikult (loomulikult) tantra-värk sisse lükitud ja ülistatud keha tunnetamist ning naudingu jagamist ükskõik kellega. Minu arvamus on, et tingimusteta armastus on tore ja hea, aga selle esitlemiseks ei ole küll kellelgi vajadust riideid seljast võtta. Armu(tegevus)partneri valik olgu siiski igati tingimuslik ning seda tasub teha kaalutlevalt. Kas kujutaksite ette, et teie kodu esiku asemel on magamistuba, kuhu igaüks kohe end sisse seada saab? Energeetiliselt aga näeb see välja just nii, kui aetakse segamini keha/vaimu tegelikud vajadused ja ettesattuvad võimalused. Üksildane üksindus negatiivset emotsiooni tekitava seisundina ei ole kahjuks vabandus. Uues energias on inimene kindlasti tugevam kui varem ning peaks suutma oma kehakodu joones hoida, lemmiku Nuuskmõmmiku moodi omaette askeldades.

Enamus meist tunneb igatsust selle järele, et kehal oleks mõnus olla ja et kehas oleks mõnus olla. Tihtipeale aga seostatakse igasugust rahulolu liialt seksuaalsuse ja nautlemisega. Need ei ole aga tõeliseks sillaks ei inimeste ega inimese enda eri osade vahel. Keha võib end ideaalselt tunda ka ilma erootikata: viimane on sageli just aju stimulatsioon. Vaba meel hoidub hoolikalt igasugustest kompensatoorsetest ja sõltuvust tekitavatest olelemismeetoditest, mis ammendavad ennast kuni järgmise tsükli-pohmakani.

Nii et proovin siinkohal lohutada neid, kes arvavad, et on juhtumisi millestki tähtsast ilma jäänud – see kujutlus on hääbuv illusioon. Ükskõik milline keha ja vaimu valdav loov eneseväljendus võib olla tuhat korda rahuldustpakkuvam kui mäng keha tunnetel. Keegi ei välista mingil juhul armat-semise olulisust kahe pühendunud inimese vahel, aga kummikinnastega kogukondliku mudimise staadiumist võiks inimkond nüüd juba kiirelt välja kasvada, nagu ka igat liiki perverssustest, mis on samaaegselt esindatud polaarse elumedali teisel poolel.

Tallinna teine Kristalliseerumise klubi toimus jaanuari keskel 2012. Esimene kord oli 2011. aasta detsembris, aga ma ei hakka takkajärgi Tartu klubile lisaks topelt kirjutama.

Kuna kohal oli neli mediaatorit ja kaheteistkümnest osalejast viis olid mehed, siis kerkis esile väga huvitavaid teemasid. Üks nendest oli narkootiliste ainete tarbimine transformeeritu elus ja miks ei tohiks seda mingil juhul teha, kui vaim on keha aurastruktuuriga tugevalt lõimunud. Mina ise ei oleks kunagi selle peale tulnud, et sellest rääkida, kuid teema oli väga oluline ja kindlasti teistelegi jagamiseks kasulik teada. Nimelt on kõik vanad shamanistlikud keha ja vaimu ühendamise meetodid väga vanad ning tohutult tugevatoimelised. Igasugused riitused koos ainete manustamise ja saunade-segunemistega väestavad inimest hoopis teisel moel, kui teeb seda transformatsioon. AT tugevdab inimese isiklikku energiavälja. Vanade meetodite puhul toimub isiklike energiate vahetamine või nö ühendamine, mille käigus kogetakse meelelisi ja/või kehalisi afekte. Sama valem toimib ka lihtsalt üksinda igasuguste narkootikumide tarbimisel – meel eraldub kehast ja seega ka isiklikust energiast ülisuurel määral. Tulemuseks võib olla energia selline lõhestumine, mida on väga raske, kui mitte võimatu kokku lappida. Selleks peaks olema üliteadlik shamaan, et seda taasühendamise tehnikat vallata, aga kui pole uues energias maandunud shamaani, kes oskaks protsessi läbi viia, jääb inimene justkui taeva ja maa vahele kõlkuma. Sellist seisundit ei soovita isegi oma vaenlasele mitte. Kusjuures inimene ise võib arvata, et temaga on kõik korras, aga ta on sundolekus ja -käitumises. Energeetilist edasiminekut ei toimu ja inimese isiklik energia saab ajapikku täielikult laiali lammutatud, mis võib viia lisaks ka tugevate vaimsete hälveteni. Transformeeritu peaks olema teel ühisteadvusest vabanemise poole ja see vabanemine käib energiate eraldumise kaudu. Kui isiklik energia on antud vabatahtlikult kellegi teise käsutusse, on selle tagasisaamine "nõiapajast" praktiliselt võimatu. Nii et soovitan lugupeetavatel nautlejatel tulla mõistusele, enne kui on hilja ja hakata oma isikliku energiavanni suplusi pidama tähtsamaks kui ühisteadvuse emotsioonidemaailma kuuluvad grupisekt või grupiseks.

Teine tähtis teema minu jaoks oli sellel korral "halleluujatamine". Igal inimesel on oma tee. Kui uiskudeta inimene panna uisutama, siis ta ei naudi seda eriti, on ju? Kunagi õppisin arvutit ilma arvutita, oli see vast naljakas: tuli kirjutada paberile F see ja F too. Kui naeruväärne see tundus! On palju inimesi, kes ei tahagi muutusi, kes ei ole selleks valmis või kelle vaim on valinud sootuks teised väljakutsed. Nii et AT ei ole kõigile valimatult parim lahendus. Mõned väga vaimsed inimesed ei olegi huvitatud kehaga ühinemisest, sest nende rännakud on seotud hoopis teist sorti kaasteeliste abistamisega jne. Nad kaotaksid oma jalgealuse ning käesoleva eluülesande ja jumal tänatud, et nad ei pea transformatsioonist midagi. Kui inimene ei haaku sellega, siis ei ole järelikult tarvis. Igaühe puhul teab inimese vaim kõige paremini, mis talle hetkel hea on ja vastavalt sellele kas tõmbab või tõrjub asju-olukordi. Ei ole nii, et räägime nii kaua, kuni ta "lõpuks aru saab". Mediaatorid võiksid olla ettevaatlikud ja pietiteeditundega isikud, kes aktsepteerivad issanda loomaaeda sellisena nagu see on, ning ei hakka omaenda positiivsetele kogemustele vaatamata kedagi "ära pöörama". Või meelitama pudrumägede ja piimajõgedega – sest neid ei ole, nagu me teame. Transformeerumise järgselt on palju etappe, kus inimene võib olla suures segaduses, aga inimene on igal juhul selleks valmis, kui ta igatseb muutusi. Kui ei igatse, on rääkijal targem üksi edasi uisutada. Ja keegi ei kaota, vaid kõik on võitnud.

Kristalliseerumise klubi kaheteistkümnes, aasta viimane kokkusaamine toimus meil detsembri keskel 2011. Edasised plaanid on sellised, et Tartu klubisid hakkavad läbi viima energiajuhi kooli liikmed ning mina hüppan vahel Tallinnasse "lõket" puhuma. Nendest kohtumistest tulevad päeviku järgmised peatükid.

Detsembri keskel on seis selline, et järjest rohkem tunduvad olulised näiliselt tühised asjad. Ma ei tea, kas teistel ka, aga minul vähemalt on olnud viimastel aegadel küllaltki lõbus. Maapealne elu-olu hakkab vaikselt nalja tegema, sest tõsimeelsus on kuidagi eriliselt lahjenenud ja kui arvestada väidet, et 2012 pidi olema Õhu elemendi aasta, on see tuul minu veskile. Heljumine ja hõljumine on mul paljude aegade jooksul piisavalt selgeks saanud, et võiksin nüüd veidi konkreetsemalt oma tegemistesse sukelduda ja kasutada kõike omandatut maailma hüvanguks, ilma ennast suuremat pingutamata. Ots läheb otsaga ikka kokku, kui natukenegi tähelepanu keskendada.

Iga hingetõmme loeb. See on nüüd juba päevselge. Olen rõõmus inimeste üle, kes on end miinusest vähemalt nulli saanud. Transformeerunutel on suur edumaa energia mõttes nende ees, kes ei loe-vaata-kuulagi veel muud kui segast meediainfot. Iseenda tunnetamine ei ole õpitav, vaid ainult tehtav ja nii kaua, kuni inimesed osalevad elus peaaegu ainult virtuaalselt, on nad püsivalt poolel teel. Mis ei ole ka muidugi mingi halb asi.

Pisikesed asjad on lõpuks ikka kõige olulisemad. Nendest koosneb igaühe suur elu. Mõtlen, et kas mulle meeldib see, mida ma seljas kannan. Kas ma puhkan rahus ja töötan parajalt andunult. Kas ma märkan pilvi ja kas mul on oksad laua peal vaasis. Kas ma kuulan oma lapsi, et millest koosneb nende põnev maailm. Kas ma uurin midagi, mis mind huvitab. Kas ma olen tänulik bussijuhile, kes oskab sõidutada mind punktist punktini. Kas mul on mahti olla romantiline ja pudistada taldrikusse supi pealegi veidi ilustavat-maitsestavat tilli ning koorida mandariini nii, et sellest koorest saaks kuivatada lilleõie. Tundub, et on sissehingamise ajad ja on väljahingamise ajad. Kus keegi parajasti toimetab... Lõputult sisse hingata ei saa. Ühel hetkel tuleb kõik kogutu jälle vabaks lasta ja ise seejuures muutuda seespidi samasuguseks.

Mis saaks olla tähtsam kui praegune hetk? Nüüd kõlab see juba nagu Eckhart Tolle, aga tõsi ta on. Küsimus tema vaimuvarast: mis puudub sul käesoleval hetkel? Olgu taevas armuline neile, kes söandavad esitada pika nimekirja. Meie polaarsuse pööramise energiatöö hetke kasutamise meetod on selline: kujuta ette, et su elu on pikk ainult üks silmapilk. Kes oled? Järgmine elu on teine silmapilk. Kes siis oled? Kolmas elu on kolmas silmapilk. Kes oleksid? Ja nii edasi, kuni energia kergeneb tunduvalt. Niimoodi haihtub inimese ajalis-asjaline olek ja jääb alles ainult tema kese, olemus/loomus. Selles puhtamas teadvuses annab siis igasuguseid asju ette võtta, vabana ja rõõmsalt. Nii et pole hullu midagi! Ainult mõtlema ei tohiks pikalt jääda... Siis võtab paljukogenud tagumine ots jälle juhtimise üle.

Selge see, et igaühel on esmajärjekorras käsil enese määratlemine. Kadestame kõvasti neid, kes on selle juba justkui välja selgitanud ja ootame, kunas kord meie kätte jõuab... Seiklemise lauslust! Kõigile palju rõõme uueks aastaks ja helgeid-selgeid hetki, ikka rohkem ja rohkem...

Kristalliseerumise klubi 11. koosviibimine oli novembri keskel 2011.

Seekord oli teemaks "igasuguse energia omadused". Füüsikatundidest on meeles enam-vähem kõigil väide, et energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest olekust teise, ühesõnaga - on igavene ehk igavikuline. Sellest tulenevalt on tal ka omadused, mis on tihedalt põimunud ja mille arvestamine on lihtsalt nii vajalik, sest nimetatud seadusest ei saa üle ega ümber ei kehas ega vaimuna. Rääkisime, miks inimene ei saa endale ise transformatsiooni teha ja miks isiksuse areng on sama tähtis kui energeetiline edasiminek, kuidas sundolek/käitumine tekib ning mida saab ette võtta nendega, kes on nn. augus. Ja palju muudki tuli jutuks. Oli väga tore õhtu. Iga inimene toob endaga kaasa mõned teemad, mis tema ümber "hõljuvad". Olen väga tänulik neile, kes osalevad ja aitavad mul kõigi jaoks seoseid luua. Lõpetuseks üks nali-mõttejutt, mis mulle tol päeval millegipärast meelde tuli: Niidavad kaks meest heinamaad. Üks uhab kõigest väest, teine vahel puhkab, aga sellegipoolest jõuab alati ette. Esimene siis küsib, et kuidas sa seda teed? Teine vastab: "Noh, kui pausi teen, siis luiskan vikatit ka." ...Vat nii ongi. Igal pool, kogu aeg.

Kristalliseerumise klubi 10. kokkutulek toimus oktoobri keskel 2011.

Selle klubi teemaks oli AuraTransformatsiooni loeng, mis antakse kaasa iga mediaatori ametlike materjalidega. Peatusime pikemalt kollektiivse ühisteadvuse osal inimese teadvuses. Selgitasime ka tšakrate värvi muutuste põhjuseid dimensiooni vahetamise protsessi käigus. Lugesime edasi Anni raamatut. Lisaks rääkisime põhjalikult sellest, mis juhtub energeetiliselt nende transformeerunutega, kes elavad koos vana-aura inimesega. Mul on selle kohta oma teooria (nii sõnas kui pildis), mis annab ülevaate energiamaailma reaalsusest kehas. Aa, seda ma siis tunnengi... võib mõelda igaüks, kes sellist suhet kogeb. Inimene on mitmetasandiline olend ja vastavalt vaimu taotlusele on tal ka ülesanded ja väljakutsed. Tahaksin südamest vähendada heade inimeste enesesüüdistamist ükskõik millises tahtmatus patus. Teadlikkuse tõstmine on ainus tee ja väljavaade... Selle abil selgineb ka uute võimaluste ja valikute avarmaa.

Kristalliseerumise klubi 9. kord oli septembri keskel 2011.

Seekordsel kokkusaamisel rääkisime sisemisest leegist. Inimese aurastruktuur on üks asi ja tema sisemine leek on teine asi. Kui inimese aura saab sama vibratsiooniga struktuuri, nagu on tema sisemine olemuslik leek, tunneb ta ennast äärmiselt tasakaalustununa. Indigoleegiga inimesed on seega üliõnnelikud, kui indigoaurasse maanduvad. Lõpuks ometi saavad äsada kõigile, nii kuidas jõud võtab! Kristalse leegiga inimesed ennast veel nii rahulolevana ei tunne... ja peavad enne aeglaselt kristalliseeruma nii auras kui kehas, enne kui oma olemist täielikult nautima saavad hakata. Elame-näeme.

Käsitlesime muuhulgas ka eel-indigo ehk varajase indigo teemat. Eel-indigo EI OLE inimene, kes tuleb transformeeruma, ja tal on juba indigoenergia ümber. Tal on sel juhul kas vana vikerkaare-värviline aura lahustunud või on ta pooleldi uue energia kandja, st segaauraga, mis koosneb suuremal (või vähemal määral) veel tšakratesse lõimumata indigoenergiast. Eel-indigo on vana aurastruktuuriga inimene, kelle sünniaasta on enne 1987. aastat ja tal on i n d i g o l e e k, mistõttu on ta alati käitunudki nagu "indigolaps". Sellised inimesed tunnevadki ennast pärast aura transformeerimist nagu kalad vees. Edu neile v a p r a s jäälõhkuja ametis...!

Kristalliseerumise klubi kaheksas kokkutulek oli juuni keskel 2011.

Alustasime Anni Sennovi raamatu „Kristall-inimene ja kristalliseerumisprotsess I osa“ otsetõlkimist, mida aga kahjuks autori kirjastuskokkulepete tõttu ei ole võimalik kusagil must-valgel avaldada. Asjast rääkida ei ole aga keelatud ja nii me seda ka teeme. Võtan meie jutu paari lausega kokku ja lisan oma mõtted.
Enamusel osalejatest on lapsed ja mõnel juba lapselapsed, seega ei tule võrdlusmomente kaugelt otsida. On hea teisteltki kuulda, et nende toad on segamini ja pole lootustki nö püsiva korra loomiseks, eks ole? Kui just ei taheta ennast peast hulluks ajada. Päevas on ainult teatud hulk tunde ja kui tähtsal inimlapsel on palju tähtsaid tegemisi, siis loomulikult jääb „läätsede nokkimine tuhast“ nende toimetuste hulgast välja. Tähtis on vanemana asju rahulikult võtta ja panna ritta oma eelistused nii, et kõigil oleks võimalik rõõmsalt elada.

Kuna paljud tänapäeva lapsed ei ole varem maal kehastunud, on neile tundmatu kehaline reaalsus ja piirid – sellega peaks arvestama. Tasapisi õppides saavad nad aru, et keha ei lenda ja aeg ei seisa paigal, et õhust ja armastusest jääb elamiseks veidi puudu. Mainin, et terve tasakaalukeha jaoks, mis uue aja lapsi kaitseb, on vajalik RÕÕM alles hoida. Ükskõik, kuidas ja mida õpitakse või õpetatakse, ei tohiks rõõmu ära unustada. Rõõm ja loovus käivad ühe leiva peale ja mida loovamalt suudab lapsevanem asjadele läheneda, seda suuremad on tema edusammud elu juhtimisel. Arvan isiklikult, et lapsele on suurim kingitus ehk heategu rõõmus vanem ja minu mõistetes on see ainus asi, mille kallal tasub tõsiselt vaeva näha.

Nii et sapi pritsimine, hüsteeriliste nõudmiste esitamine või energiarevolvrist tulistamine unustatagu ära. Sõnadepaar „mulle ei meeldi“ on sisuliselt kehtetu. See kannab vaid tõrjuvat emotsiooni, suhtelisust. Selle võiks asendada väljendiga, mis on neutraalne ja hoiab vastaspoole võimalused alles: „mulle ei sobi“. Nende sõnadega väljendatakse pigem ilma hinnanguta seisukohta. Ei ole just väga mõnus inimesel, kes kuuleb või tunneb, et TA kellelegi ei meeldi. Mida siis teha - mitte olemas olla? Väga ebameeldiv tunne... Kui inimesele aga midagi ei sobi, siis jääb see pigem tema enda asjaks ega pane teisele pommi alla. Kellegi käitumise või suhtumisega on samamoodi: hetkel ei sobi, aga jääb alles võimalus, et see hetk muutub. Kõikide inimestega, kaasa arvatud lapsed, on lihtsam suhelda, kui jätta neile oma ruum alles ka energeetiliselt, kuigi nad elavad võibolla sinu majas. Leida ja keskenduda asjadele, mis sobivad – ja ka üldine meeldimine muutub siis kindlasti. Tordist võib ju võtta ainult ühe tüki (ilma jubeda kreemita) ja sellega rahul olla?
Anni kirjutas oma raamatus sisemisest sillast inimeste vahel, mille alleshoidmise korral on vaatamata erinevustele võimalik mingis plaanis koostöö iga inimesega. Dalai Laamagi räägib samast asjast. Kuidas muidu oleks võimalik inimkonnal üldse maa peal eksisteerida väga pikalt... Ka lastega on sellise silla säilitamine esmatähtis. Aga sild eeldab ühte kallast ja teist kallast, mida ei ole mingi tammiga üheks kokku mätsitud, et igal ajahetkel suvaliselt teisel pool ringi jalutada! See eraldatus on vajalik vabaduse – ja ka vastutuse – tundeks, mille kaudu inimese vaim hingab, loob ja elab. Kes on sellise tammi lammutamise ja lõhkumisega pidanud vaeva nägema, ei kipu enam väga hea-uskselt asemele silda ehitama... Nii tundub mulle. Ja seda enam oleks vaja olla tähelepanelik iga oma sammu suhtes, mida sellise inimese poole tehakse, kes ülikiivalt eraldatust hoiab. See ei ole kurjus ega egoism, pigem enese alalhoid ja kaitse. Kui laps on ühel päeval su nina ees ukse kinni löönud, on võibolla juba veidi hilja agressioonist tagasi tõmbuda.

Veel näib mulle, et üks tähtsamaid tegevusi vanema jaoks on oma lapse imetlemine. Kes siis veel, kui mitte oma vanem peaks pidama sind kõige-kõigemaks, sellisena nagu oled? Imetlus on aluseks pühendumisele – ja seda on lapsele vaja mitte ainult headel päevadel. Kogemus on see, mis loeb. Millist kogemust võimaldame oma lapsele, ongi vanemana meie suurim vastutus. Pisiasjadel ja suurtel asjadel võiks aga osata vahet teha juba enne, kui lapsed sünnivad. Vanema juhiroll eeldab väärtuste teadvustamist. Kuigi inimeste vaatenurgad on erinevad, peaks olema võimalik parima valiku tegemine kogu oma potentsiaali kasutades. Selles osas on auratransformeerunud täiskasvanud vaieldamatult kindla eelise omanikud.

Kristalliseerumise klubi seitsmes kokkutulek oli mai keskel 2011.

Teema „Kuldenergia“ ei tõstatanud palju küsimusi. Energiate tulevärki on uuel ajal tore vaadelda, aga praktilist kasu saab ainult nendest energiatest, mida enda külge lõimida suudame. Tšakrate arvust ja aura struktuurist sõltub, millised energiad meie füüsilise keha juurde kinnistuvad. Indigofaas läheb energiate koondudes üle kristallfaasiks. Kuldsest energiast ei ole palju abi enne, kui inimene on kristalliseerunud nii auras kui kehas, saanud kristall-indiviidiks ja seejärel kristall-inimeseks ning jõudnud suure eluülesande juurde. Kristall-indiviidiks pürgija tegeleb omaenda isikliku energia kokkukorjamisega, kristall-inimeseks saaja aga juba ka oma lävimisringkonna uude energiasse viimisega.
Kuldne energia on tugev-metalne, kuid pehme, kristallenergia aga särtsuvalt terav, kandes endas Tuld ja tõe otsingut. Enne, kui inimene pole kristalli-Tuld kasutades energeetilist läbimurret teinud, ei saa ta kuldsetele patjadele puhkama.
Eriti tähtis on mõista seda neil, kellel on kuldse energia olemuslik leek ja kes tunnevad ennast kuldenergiaga tugevalt seotuna. Kuigi nad selle tõttu kuldset energiat ka rohkem ligi tõmbavad, ei ole see ikkagi nende aurastruktuuri lõimunud, ehkki kulda võib nende ümber selgelt tunda või näha. Kuldfaas tuleb kristallfaasi järel, mitte enne. Kahjuks või õnneks ei ole inimene aga võimeline korraga väga suuri energeetilisi hüppeid tegema ning peab tatsuma tasapisi, aste astme haaval. Kristallfaasi läbimine ei lähe väga ruttu, aga jõuab kätte kord seegi hetk.

Kui varsti hakkavad maale sündima täielikult kristalliseerunud kehaga lapsed, on nende ülesanne sirgudes ikkagi ka oma suhtlusvõrgustik läbi töödelda, võib arvata. Maailma üldine energiatase/teadvus ei ole veel väga kõrgel, nagu me teame ja näeme – tegemist on küllaga. Nii Sinulgi, kes Sa oled uues kuues.

Minu isiklik tähelepanek hoogsalt kristalliseerudes on veel see, et järjest läägemana tundub nö armastuse mannapuder. Järjest rohkem hindan inimeste erinevaid vaateid ja tõdesid, olekuid ja soove, ilma nendega milleski eriliselt samastumata või ühendumata. Ja üha enam hoian eemale isikutest, kes armastuse lipu all terrorismi harrastades mulle mannat suhu püüavad toppida. Mina tahaks nüüd midagi piprasemat ja üldse eelistan süüa vabatahtlikult. Kõik pole kuld, mis on kollane – ja iga pakkuja ei ole andja energiaga.

Kristalliseerumise klubi kuues kokkusaamine oli aprilli keskel 2011.

Meie seekordse klubilise kokkusaamise teemaks oli teadvus ja teadmine. Rääkisime, mis on nende kahe erinevus ja ühisosa. Isiklikke jutte ei hakka praegu ümber jutustama, aga püüan siinkohal luua seose, mis neid koondab.
KehaMeeleKooli silmaringi luues puutusin esmakordselt kokku sellise terminiga nagu perifeerne nägemine. Lahti seletatuna tähistab see nägemist, mis haarab tausta ja objekti korraga. Seda peetakse terveimaks nägemisviisiks. Kui inimene on suuteline jälgima ainult üksikuid objekte või tausta eraldi, on silmade omavaheline koordineeritus ja aju koostöö teatud mõttes puudulik. Sama võiks väita ka energeetilise tajumise/nägemise kohta. Objekti sisse süvenemist nimetame suumimiseks ja üldpildi hoomamist skännimiseks. Samaaegselt peaks aga jääma alles võime tajuda ka mitte fookusesse võetud ala.  Sellest sõltuvad nii teadmine kui teadvus.

Nii on ka inimese endaga. Isik kui objekt liigub taustsüsteemides. On hea, kui omatakse selget pead ehk kainet mõistust, mis ei samasta objekti taustaga ega loo sellest ka eraldiolevat üksust ning vastupidi. Teadmine ja teadvus ei ole üks ja seesama asi, aga nende kokkupuutepinda üles leides võib juba arengust rääkida.

Kristalliseerumise klubi viies kokkusaamine oli märtsi keskel 2011.

Sel klubiõhtul, mis küllaltki pikaks venis, vestlesime vaimu kõnetustest. Igaühel olid oma huvitavad lood rääkida. Vaim kui substants, millele ei saa näpuga osutada, tekitab palju kõneainet. Põhipunktid meie vestluses olid: kes räägib, millal, missugusel moel ja mida sellest arvata.

Inimeste tajumismehhanismid töötavad erinevalt. Olenevalt sellest, millised kanalid inimesel rohkem avatud on, nende kaudu on ka vaimu kõnetusi selgemalt kuulda (tundmine, teadmine, nägemine, kuulmine, haistmine või veel midagi ja nende tunnetuslikud kombinatsioonid). Tavaliselt koputatakse ju sellele uksele, millel on silt AVATUD ja see kehtib ka vaimumaailmas. Niipalju tahaksin veel mainida, et transformeeritu vaim räägib tavaliselt intuitsiooni, mitte märkide kaudu. Igasugused välist vormi omavad, kaasa arvatud selgeltnägemise kaudu saadavad infod nõuavad suuremas osas tõlgendamist.  Siis oleneb inimese tasemest, millisel viisil seda teavet mõistetakse. Inimese filtrid ei pruugi alati väga puhtad olla ja nii võib sattuda meele kaudu infosse igasuguseid väärarusaamu. Intuitsioon on otsene ja alati puhas kanal, mida tasub enim usaldada. Kuid ka intuitsioonil tuleb silm peal hoida, kas see on ikka intuitsioon või mingi muu hääl. Intuitsioon peegeldub sageli kehalistes aistingutes. On olemas väga tõene ütlus, et keha ei valeta kunagi – nii et kes tahab reaalsust tajuda, hoiab kehaga ühendust.

Inimeste energeetiline spekter on väga erinev. Tundlikumad inimesed omavad ülilaia spektrit, vähem tundlikud kitsamat. See aga ei tähenda, et viimaste saadud info vähem tõene või piiratud oleks. Idamaades on selline arvamus, et kui oskad ühte asja väga hästi, siis oskad kõiki asju väga hästi. Olete kuulnud teevalamise kunstist? Ühe asja valdamine nõuab tohutult teadmisi ja oskusi, seoste loomise ning üldistamise võimet. Ka üheainsa puhta avatud kanali kaudu võib jõuda inimeseni kogu teadmine, mida talle parasjagu vaja läheb. Seepärast ei ole tarvis neil, kel on väiksem kehatundlikkus, end alaväärsemaks pidada. Pigem on oluline see, kui suur või väike on inimese isiksuse ego (energia) ja kui suurel määral sellel tegelasel oma sõna sekka öelda lastakse.

Kristalliseerumise klubi neljas kokkutulek toimus veebruari keskel 2011.

Sellel korral oli sõbrapäev ja rääkisime isiklikest suhetest peale transformeerumist. Üldiselt on nii, et mina soovitan vahetada aurat inimesel, kes tahab tõde teada. Võiks pikalt heietada, mis tõde on, aga selge on see, et mitmekihilises maailmas on ka mitmeid tõdesid ning nende üle ei saa üheselt otsustada. Niiöelda igaühel oma tõde.
Inimese muutudes muutuvad ka tema tõed. Selles avaldub tõdede illusoorsus – reaalsused teisenevad vastavalt meele seisunditele. Kui nüüd arvestada sellega, et partner läbib samu muutlikke mustreid, siis kuidas oleks võimalik valutult toimetada kogu selles ebapüsivuses? Lahku kasvamine on teada protsess juba ammusest ajast. Uues energias võiks seda nimetada pigem lahku põrkumiseks.
Sageli teeb inimene auratransformatsiooni läbi elu teeristil olles. Muudatused oleksid tulnud tema elukäiku nii või teisiti. Aura vahetamise kasuks otsustades tulevad need aga kohe kindlasti kiiremad ja selgemasuunalised. Suhted on ju osa elust. Pole ime, kui avastatakse äkki, et ei taheta enam lille nuusutada, vaid hoopis porgandit krõbistada ja otsitakse uusi jahimaid. Need, kes säilitavad stabiilsed suhted, on tugevamad ja mõistvamad kui varem, kuna suudavad ennast ja omi tahtmisi paremini tunnetada ning teadvustada.
Rääkisime veel isikliku energia säilitamisest suhetes. Kes on lugenud Castanedat, sellele on tuttav mõiste "kokkupanemise punkt". See punkt asub kõhu piirkonnas nabast veidi allpool hara tšakra kohal. Sinna on hiljuti transformeerunul koondatud kolme energiakeskuse jõud ja algselt saab see punkt Maa energia kandjaks. Maandumine on võtmesõna ja -tegevus peale AT-d. Kokkupanemise punkt hoiab koos inimese isiklikku energiat: sellele peakski keskenduma, kui kogumise harjutust teha. Bioenergeetiliselt on see punkt ikka sama, olgu aura struktuuriks vikerkaar, indigo või kristall.

Suhtes olles toimub energeetiline interaktsioon teise inimesega. Kuidas käituda, et isiklik energia, mida peaks säilitama, ka säiluks? Jagamisele kuuluv energia tulgu südamest. Seal on värav, mille kaudu käib tingimusteta suhe ükskõik kellega. Kui süda ja kokkupanemise punkt teadvustatult lahus hoida, ei kulu isiklikku energiat ühendatud anumate süsteemi kaudu. Südamlikud oleme me kõik rohkemal või vähemal määral – hea oleks, kui mitte iseenese arvelt, säilitamaks jõudu, et teha head endale ja teistele.
Ka südame energiat tuleks jagada teadlikult, aga sellest pajataksin heameelega mõni teine kord.

Kolmanda Kristalliseerumise klubi kokkusaamine toimus jaanuari keskel 2011.

Seekord oli klubisse tulnud juba ka kaugemaid külalisi. Teemaks oli teadlik tasakaalustumine teiste inimeste abil. Rääkisime elementide vahetamisest, nende leiukohtadest ja tuletasime meelde, et käivitav element Tuli on see jõud, mida transformeeritu peaks esmajoones looma, hoidma ja koguma. Samal ajal tuleks seda ka kindlasti tasakaalustada kõigi teiste elementidega. Kuigi iga inimese olemuses on üks põhielement, milles sisaldub tema kristalne eluülesanne, on terviku tasakaalu jälgimine väga tähtis. Eriti oluline on elementide integreerumise järjekord: Tuli, Vesi, Maa ja siis alles Õhk. Nii nagu füüsika seaduste kohaselt ei ole võimalik esimeselt korruselt teisele hüpata, nii ei saa ka energiate maailmas mõnest etapist või dimensioonist lihtsalt mööda jalutada.
Meele materjalide alt võid leida Elementide leiukohad ning Indigo- ja kristallfaasi võrdluse, millega tutvumine tuleks kasuks võimalike konkreetsete tegude teadvustamisel.

Siinkohal tahan veidi lisaks rääkida erinevatest Tuledest. Lõkkes kahte puuhalgu pikuti üksteise vastas hoides tekib tuulekoda, milles liigub õhk ja mis puud paremini põlema paneb. Kui lõkkes halud risti asetada, suitsevad nad rohkem kui leegitsevad ja ei põle nii kiirelt ära. Samamoodi saab reguleerida oma elemendi-Tuld. Kohtumisel juba mainisime, et elemendi-Tuld ei maksa selle ilmnemisel kohe läbi põletada. Seda tuleks hoida püsiva, aga mitte liialt suure leegina, ikka aeg-ajalt Õhku, st ideid, mõtteid ja impulsse lisades. Natuke suurema meistri puhul on võimalik tekitada nö potentsiaalne Tuli ehk siis hõõguvad söed. Need on parimad küpsetajad ja tulisemad kui leek. Energeetiliselt on samuti võimalik sellist Tuld omada. Sütest võid süüdata ükskõik millise tuleaseme igal ajal... – see on väärt katsetamist! Ja nagu tavalises maailmaski ei ole Tuli mänguasi. Sellega võib teha suurt pahandust, kui kontroll kaotada.

Veel mõlgub mul elementidega seoses meeles inimese identiteedi teema. Rääkisime veidi küllastumisest: igaühele hakkab lõpuks närvidele käima mingi sama tekst uuesti ja uuesti kuulduna. Ka elemendi-teemat ei tohiks üle kruvida. Kuigi seda infot on kõike hea teada, ei tasu ühestki asjast oma identiteeti kujundada. Inimesel on vaja tegutseda paindlikult mitmes dimensioonis korraga ja oma fookust saab õnneks soovi korral vahetada. Transformeerumine annab inimesele selles mõttes suured eelised. Maine olemine ei tähenda tingimata tühm-olemist. "Reaalne" on hea sõna igal-pool-oleku defineerimiseks – reaalsus, mis sisaldab mitmekihilist tõde ja arvamuste paljususe olemasolu aktsepteerimist.

Teine Kristalliseerumise klubi sai kokku novembri keskel 2010.

Ajahetkele vastavalt meisterdasime väikest paberist kristallitähekest. Vahel tuleb meisterdus välja nii, nagu tahaks, aga vahel ei tule – nagu asjadega eluski. Paremini oskame seda, mida harjutame. Kui millegi peale on annet, tuleb see paremini ja kiiremini välja, kui teistel. Ande ja huvi ühtimise korral on lihtne ennast teostada.

Rääkisime toidulisandite võtmisest: mida keegi võtab ja milleks. On igaühe otsustada, kas ta oma organismi toetab või mitte, aga peale AT-d võib kristalliseeruv keha rohkem tuge vajada. Sel puhul on kõik vajalikud ained teretulnud ka vitamiinide ja toidulisandite näol. Anni Sennovi vastavat teksti Kristalliseerumisest loe materjalidest (või AT kodulehel artiklite alt/Kristall-indiviid). Lugemiseks on head juttu toitumise teemal eesti keelde vasttõlgitud Jon Barroni raamatus "Imeliste arstide õpetused", mida soovitas meile hiljuti Tartu Mirra Keskuse juhataja.

Tegime ajupoolkerade dominantsuse testi Diana Cooperi raamatust "Avasta Atlantis". Kehalise ja vaimse tasakaalu säilitamise üheks võtmeks on aju, selle funktsioonide mõjutamine ja energeetiline ühtlustamine. Energia väljendub vormis ja kui vorm näitab andmeid, käivad need ka energia kohta. Vasak ajupoolkera on seotud parema kehapoolega ja vastupidi. Vasak ajupool on ratsionaalne, parem intuitiivne. Kui nende kasutamine on tasakaalus, suudab inimene maailmas adekvaatsemalt toimida. Nii et veel üks abistav info enda turgutamiseks.

Põgusalt jõudsime juttu teha ka elementide kasutamisest tasakaalustumisel. Elementidega seotud loomad on iidse Lääne (indiaani) tarkuse kohaselt järgmised: Tuli – haugas, Maa – kilpkonn,
Vesi – konn ja Õhk – liblikas. Kui hoida näiteks nende kujukest või pilti oma taskus või kodualtaril, ühendab see inimest vastava elemendi jõuga. Anni Sennovi loengus kuulsime sügisel planeedi Maa energiat kandvatest loomadest, kelle abiga saab end tasakaalustada ja maandada: mida suurem on loom, seda võimsam energia. Nii et tõmme elevantide või hobuste poole ei ole mingi "kiiks ega kääks" – see on vajadus olla kontaktis energiatega, mis inimest köidavad. Kasutagem siis teadlikult väikeseid vorme suure energia loomiseks – rituaalides või möödaminnes igapäevaelu käigus.

Esimene Kristalliseerumise klubi sai kokku novembris 2010.

Alustuseks vestlesime Anni Sennovi Eestis toimunud loengute teemadel ja meenutasime, mis oli kellegi jaoks mõni põhjapanevam avastus või mõte.
Minule isiklikult läks väga korda doseerimise teema: inimeste mahud on samamoodi erinevad nagu tassidel – tasub valida ja vaagida, kellele, mida ja kui palju pakkuda. Vastavalt inimese vaimse potentsiaali suurusele on ta suuteline vastu võtma ka vaimsust puudutavaid teemasid. Seetõttu ei olegi väga arukas olla nn ...tunnistaja, suurtes kogustes AT-st rääkides. AT müügitöö on üldse sisuliselt võimatu, sellepärast ei saa seda ka mingi valemiga äriks nimetada. "Hea asi müüb end ise" kehtib ka AT puhul: kui inimene on enesearengust huvitatud, siis ta küsib või leiab ühenduse muul moel, aga täiesti võimatu on suruda ruumala sisse rohkem, kui sinna tegelikkuses läheb. Usaldamine on see tee, kuidas inimene saab oma sisemist ruumi ise suurendada – ja see on juba selgelt vaimu valik ja vaba tahe kogemuslikult avarduda.

Materjaliks nr. 1 võtsime kristalliseerumise protsessi: kuidas ja millal see toimuma hakkab. Kohe peale AT-d algab ka tasakaalustumise igapäevane ülesanne. Neile, kes ei ole kuulnud loengut elementide kasutamisest tasakaalustumisel, siinkohal väike kokkuvõte.
Elemendid on nagu elemendid ikka: Tuli on tuline (äge), Vesi on vesine (tundeline), Maa on maine (asjalik) ja Õhk on õhuline (hõljuv). Kui arvestada sellega, et tasakaaluolek eeldab kõikide elementide ühtlast olemasolu, siis on väga lihtne ennast analüüsida. Selle pinnalt annab korrektuure teha: kui oled muutunud liiga äkiliseks, ettearvamatuks, ebastabiilseks – siis on sul arvatavasti liiga palju tasakaalustamata tuld ja on oht muutuda Tulekahjuks, mis hävitab ennast ja teisi. Võta abiks Maa: mine jalutama, riisu, kaeva, istuta midagi potti, tee käsitööd, korista, kokka – ühesõnaga, tegele maiste ja mõistlike tegevustega. Kui oled muutunud üliemotsionaalseks, supertundlikuks või pidurdamatuks, oled arvatavasti Veeuputus ja vajad oma oleku tasakaalustamiseks midagi kindlamat. Maa ja Tuli on mehisemad elemendid, neid tasub alati vastasjõuna kasutada. Tule elementi saab igasugusest kehalisest liikumisest, lahtise tule paistel istumisest, oma sisemise rõõmu ja loovuse vallandamisest. Vee elemendi hankimise märksõnad on ujumine, lapsed ja empaatia. Kui inimesel on Vett piisavalt, kulgeb elu-olu "õigel ajal õiges kohas" printsiibil.
Kui inimesel on liiga palju Õhku, ei saa ükski asi korralikult teoks: mõtlemine on põhitegevuseks ja inimene on maiselt pidetu. Sellises olekus on kõigi teiste elementide juurdetoomine ja kinnistamine hädatarvilik. Mõtlemise seiskamine mõtlemise abil on aga praktikas võimatu tegevus. Nii et kui tead, et mõtled liiga palju, siis võta kätte ja tee midagi muud, midagi reaalset – ja olukord muutub kiiresti. Sageli on ülemõtlemise põhjus Vesi+Õhk, nii et tasub vastukaaluks luua Tule-Maa rinne. Inimesed, kes Õhust puudust tunnevad, proovigu uusi ideid rakendada või tegelegu millegi õppimisega.

Veel üheks tähtsaks punktiks meie seekordsel koosviibimisel oli isiksuse ego lahustumise teema.
Tegelikult ei ole vahet, mitu tšakrat inimesel parajasti on. Palju tähtsam on see, kuhu suunas inimlikult arenetakse. Ka transformeerununa on suuri võimalusi – ja isegi suuremaid, kui muidu – egomutta vajuda. Mitte et isiksuse egos midagi halba oleks, vastupidi: see on vajalik, et inimene üles kasvades suudaks isiklikke piire kehtestada. Täiskasvanuna on aga ülesandeks jällegi ego taandamine, lahustamine, ümbermuundamine. Isiksuse ego peaks muutuma lõpuks osaks inimese vaimust, millel on kõrgeim võimalik pürgimus. Sellepärast muutuvadki inimeste mõtted, taotlused ja teod – vaim valib lõpuks ka vormi, mis on vastavuses võimaliku puhtaima energiaga ja suure eluülesandega.

Keeruliste inimestevaheliste suhete käigus kipub ego jääma lapse tasandile. Vajatakse enda õigustamist, kehtestamist, tõestamist... Nii on raske sisuliselt edasi liikuda. AT järgselt omatakse kindlasti rohkem energeetilist jõudu, millevõrra võivad olla lahingud ägedamad, aga ka taastumine kiirem. Keegi ei taha ju vabatahtlikult õnnetu olla, nii et enese eest võitlema justkui peaks, aga peab arvestama, et kui ego-tase ei ole vähenenud, ei saa mõeldagi tingimusteta armastusest või veel vähem vabadusest.
Eluülesandeid on igaühel nii väikeseid kui suuri. Need rulluvad lahti vastavalt inimese arengule ja isiksuse võimetele. Möödaminnes olgu öeldud, et oskuslikke demagooge leidub igal alal, ka vaimses sfääris. Alati tasub oma antennid valvel hoida ja silmas pidada, kas inimese teod ja sõnad ikka sobituvad üksteisega, energiast rääkimata. Olgu inimene lähedane või mõni juhtfiguur – tõe nägu on tegelikult kõigi puhul loetav.
Ego lahustumine võib olla pikk protsess, nii et tasub olla kannatlik ja toetada kaasvõitlejaid, mis ei tähenda muidugi kõige inimliku tingimusteta aktsepteerimist. Kui inimene ei saa oma käitumisest adekvaatset tagasipeegeldust, on tema areng pidurdatud. Ei maksa lausa taldrikuid näkku virutada, aga mõista võiks küll anda, kui kellegi käitumine on haavav.

Isiklike soovide ja eelistuste kadumine võib olla üheks suuremaks depressiooni allikaks. See protsess toimub nii vana kui uue energia kandjatega. Seisundis, kus inimene ei tea, mida ta tahab, – aga kõik, mis olemas, enam ei huvita, – on kellegi soovitus lihtsalt midagi suvalist teha ebapiisavaks motivatsiooniks. Välise vormi loomine mingilgi määral rahuldava eksisteerimise vahendina ei päästa samuti patja nutmisest. Sageli võetakse uuesti appi seesama ego-laps ja luuakse tema abiga näiline õnnest pulbitsev maailm. Lähemal vaatlemisel on aga igale tundlikumale inimesele nähtav, et see on mull, milleks ta jääb niikaua, kuni toimub järjekordne purunemine. Inimene ise suudab end petta teinekord üsna kaua. Uues energias on illusoorsed tiirud aga lühemad – õnneks.

Mida siis teha, eesmärgitu ja rahulolematuna?
Mina soovitan anda lihtsalt oma parim, kuni olemine ja energiad muutuvad. Otsida väljakutseid: sisemisi, mitte väliseid. Iseloom, selle kasvatamine ja arendamine on munkade-nunnade, nagu ka kõigi pereinimeste ja üksikkodanike alatine taustaline proovikivi. Igapäevane tiksumine tuleb kõigil läbi teha. Kristalliseerumise klubi ongi loodud inimese toetamiseks sellel teekonnal meie paljunõudlikul planeedil.
Jõudu meile kõigile!